Posts

W6: Siin ja praegu

Image
Ausalt öeldes ma ei oska midagi selle nädala kohta öelda. Emotsioonid käisid jälle igas ilma nurgas, aga laupäeva õhtuks jõudsid nad ikka minu juurde tagasi. Nädalaid ja tööpäevi on juba nii palju, et ei saa enam aru, mis juhtus sel nädalal ja mis eelmisel. Igatahes tean, et laupäeva õhtu lõpetasin ahjusooja brownie'ga. Õnneks on mul olemas meeletu tugi Kristjani, Kadri, Aaroni, Annika ja minu pere näol, kes usuvad minusse ka siis, kui ma ise ei saa üldse aru, mis ma teen. Mul on ikka meeletult vedanud!

Panen siia mõned pildid, korrastan enda toa ja töömapi ja olemegi uueks nädalaks valmis! Hakkame järgmist tükki sellest elevandist mäluma. Järgmine nädal on Dedication week ja ma alustan uues linnas töötamist. Keskendun sellele, et olen parimas tujus ja teen kontrollitavaid asju õigesti!

Sel nädalal leian ka lahedaid olukordi, kodusid ja peresid, millest blogisse kirjutada :)



W5: Üles-alla juuksed valla

Image
Kõigepealt pean alustama kõige olulisemast ja see on see, et esmaspäeva õhtul koju tulles oli meie köögilaual imeilus lillekimp ja sellega koos ka kaart minu nimele. Ja see imeline kimp tuli minu imeliselt kaaslaselt sealt kaugelt ookeani tagant. Olen täiesti kindlalt kõige õnnelikum tüdruk maailmas!

Aga minu nädal oli just selline, nagu pealkiri ütleb. Oli väga madalaid hetki ja oli ka kõrgeid. Esmaspäeva hommikul tuli selline sein ette, et ainuke asi, mis edasi aitas minna oli teadmine, et aeglane liikumine on parem kui paigalseismine. Sellise madala päeva juures oli irooniline see, et müügi poolest polnud üldsegi kehv päev. Teisipäeva hommikul ärkasin varem, et Kadriga koos Daytonisse minna, et aidata tal rendiautot vahetada ja siis veeta päev teda varjutades. Kolmapäev oli neljas juuli ehk veetsin päeva eelnevate nädalate tööpiirkondi uuesti läbi töötades. Naljakas oli ühe päevaga nii palju erinevaid piirkondi läbida, aga taaskord läks suurem osa neljanda juuli möllust minust mööd…

W4: Southwestern Fitness Program

Image
See on vist küll selle nädala märksõna. Kadri ikka räägib, kuidas talle see Southwesterni fitness meeldib, tema saavat igal suvel oma keha heasse vormi.
Et minu eelmine suvi oli pigem vastupidine (võtsin ju lausa 10 kilo juurde) olin juba enne suve otsustanu, et  sel suvel lisaks meeleolu ohjamisele jälgin ka mida ja mis koguses ma suust sisse ajan. Agata küll vahepeal tüdines täitsa ära sellest, kui ma õhtuti arutlesin, mida süüa, mis poleks liiga suhkrune, aga vähemalt võin uhkelt väita, et siiani pole ma kordagi kiusatustele, milleks on paar šokolaadibatooni ja avatud krõpsupakk laua peal, tööpäevadel järele andnud. No crap on workdays.
Blazej ja Agata, kes kumbki mind varjutamas on käinud said mõlemad naerda, et ma majade juurde joostes ütlen endale, et kui ma midagi muud siit suvest ei saa, siis vähemalt treenitud sääred saan küll. No seda muidugi kuni eilseni, kui põlv endast jälle märku andma hakkas, nii nagu aasta tagasi. Aga juba täna ostsin Walmartist korraliku tugisideme ja…

W3: Ja siis ma föönitasin oma autot

Image
Ja ega midagi muud märkimisväärset vist ei juhtunudki.

Nimelt mingil päeval (ei mäleta enam, mis päev see oli) sõitsin vaikselt oma tänavatel ja vaatasin hoolega oma kaarti kui järsku käis kops ja kahin ja avastasin, et sõitsin korvpallirõnga alusele sisse ja olin selle ka pool meetrikest edasi nihutanud (see oli sellisel plastikalusel). Minu autol oli sellest täitsa mõlk sees. Täna föönitasime seda mõlki hostisa Keith'iga ja saime ta peaaegu sirgeks tagasi. Vot nii.

Juba eelmine aasta kirjutasin sellest, kuidas müügikoolis räägitakse, et ega need emad ei istu kodus tšekiraamat käes ja oota, millal vahva Euroopa tudeng raamatutega uksele koputab. Ja nii nagu eelmine aasta, nii juhtus ka sel aastal nii, et mina koputasin, ema avas ukse ja ütles: "You don't even have to say anything, my husband has been waiting for you for three years!" Ja nii kohtusin Aaroniga, kes ülikoolis psühholoogia õppimise kõrvalt neli suve raamatuid müüs. Lisaks meie uute raamatute ostmisele a…

W2: Kas aeg hakkas juba jooksma?

Image
Ei taha seda küll etteruttavalt öelda, aga see nädal läks küll nii kiiresti, et kui edasi samas tempos läheb, siis mul on teile halbu uudiseid: Suvi saab varsti otsa.
Eelmine suvi küll suve alguses sellist tunnet polnud. Vist.

Aga igatahes, ootan põnevusega juba uut nädalat. Successcoini nädalad on möödas (ja ma võitsin jälle!!!) ja nüüd saab hakata Sitdownidele keskenduma. Avastasin reedel ja laupäeval, kui lahe on otsida iga maja ja iga ema juures midagi, mis mulle meeldib ja seda siis talle öelda. Isegi siis kui maja esine on umbrohtu täis ja esmapilgul nagu ei leia midagi, mille kohta midagi öelda. Mõni põõsas on ikka teistest lahedam. Sellise suhtumise tuletas mulle meelde Szymon, keda varjutada oli kindlasti minu naljakaim varjutamise kogemus seni. See pikk poiss lausa pulbitseb entusiasmist. Laused nagu: "Come on, look at this grandma, she looks so cool with this hat" olid täiesti tavalised sel päeval.

Nii nagu ma ei osanud vanematele eriti oma nädalast rääkida, ei os…

W 1: Day one, week one, just getting started!

Siin me oleme! Jälle!
Kadri rääkis ikka mai kuus ja Salesschoolis, et alles me olime aasta tagasi siin. Mina päris nii ei arva. Minu arvates läks see aasta väga sobival kiirusel. Sai ilusti kodus olla ja reisida ja veel kodus olla.
Ja siin me nüüd jälle oleme. Ameerika Ühendriikides. Salesschool ja esimene poolik töönädal selja taga, 12 veel ees. Eelmise suve alguses tundus see üüratult pikk aeg. Nüüd ma isegi ei tea, kas see on pikk või lühike aeg. Kui mõelda, et ma teen nüüd kuus päeva tööd ja siis on pühapäev ja siis on jälle üks nädal möödas ja neid on kokku ju ainult kaksteist siis ei tundu see üldse nii suure ampsuna, mida haugata. Ja tuleb see, mis tulema peab!

Täna on esmaspäev, aga meie Agataga oleme kodus, sest meie Power HQ kosmilised jõud on nii tugevad, et laupäeval suutsime mõlemad pea samal ajal hüppeliigesed välja väänata. Mina kergemini, Agata veidi hullemini, aga homme peaksime mõlemad töövormis olema. Täna käisime arsti juures ja seejärel hankisime Agata autole ka n…

W: 12, 13 ja kõik, mis sellele järgnes.

Image
Parem pool aastat hiljem kui mitte kunagi onju!

Täna Tartu Vapianos selle aasta esimesi päiksekiiri nautides tekkis lõpuks see tunne, et pean ikka eelmisele suvele punkti panema enne kui uuele seiklusele asun.
See, et suve viimase pühapäeva postitus tegemata jäi, on üsna arusaadav (minu enda jaoks). Nimelt käisime ka sel päeval paar tundi tööl, et lõpust ikka viimast võtta. Nii mõnus oli! Päike säras ja kõik inimesed oli kodus. Ma muud ei teinudki nende kuue tunni jooksul kui ainult istusin peredega maas ja näitasin raamatuid. Sain ka järjekordse piibli endale kingituseks.
Ega ma ausaltöeldes 12. ja 13. nädalal enam väga suurt vahet ei tee. Tean, et käisin veel korra Kristjanit varjutamas ja muidu töötasin Minneapolise äärelinnades. Naljakas oli see, et jõudsin suve lõpuks tagasi sinnasamma, kus suve alguses Kadriga elasime. Seal olid nii lahedad inimesed. Palju huvitavamad kui tüüpmajades tüüpelusid elavad pered. Õppisin nii palju iseenda ja USA kultuuri kohta! Samas tunnen, et mul k…